Pressiteade 17.10.2011

7. novembril algav NU Performance Festival keskendub külalislahkusele
 
    Neljandat korda toimuv  rahvusvaheline NU Performance Festival jätab seljataha teatriruumi, et vallutada argipäeva lava: 7.–10. novembrini võõrustame rahvusvahelist kaasaegse performance'i ja teatri biennaali Sokos Hotel Viru ruumides.

    Ligi 50 rahvusvahelist ja kodumaist etendus- ja tegevuskunstnikku näitavad kolme päeva jooksul oma töid, mis on kohandatud ja spetsiaalselt loodud Sokos Hotel Viru ruumidesse. 
Saksamaalt pärit kuraatorid Silke Bake ja Peter Stamer on valinud festivali keskseks teemaks külalislahkuse mõiste ja tava. Mis tähendab olla külaline? Milline on külalislahke etendus? Mis on selle žestid? Kuidas võtta vastu võhivõõrast? Kuidas jagada võõraga ühtekuuluvustunnet? Need on mõned küsimustest, mida see festival esitab.

    Silke Bake ja Peter Stamer kommenteerivad teema valikut järgmiselt: „Ajal, mil Euroopa sulgeb oma piire, kus sotsiaalseid ja etnilisi vähemusi koheldakse hüljatud välismaalastena, kus „teised“ peavad assimileeruma levinud kultuuriliste koodidega; kus kunst, olles silmitsi mitme kriisiga, tundub ühtäkki olevat üleliigne, tõuseb meie jaoks külalislahkuse teema olulisus.“
    NU Performance Festival ei taha jõuda manifestini ega uurimustulemusteni. Ollakse huvitatud väikestest žestidest, mis leiavad aset erinevates sotsiaalsetes situatsioonides – silmast-silma kogemuste vahetuses, tegevuses ja vastastikuses ühtekuuluvustundes. Festival püüab võtta vormi, kus kõiki esitatud küsimusi testitakse praktikas. Seega väljutakse esteetilisest ja turvalisest mustast kastist, et sukelduda sotsiaalsetesse ettenägematutesse olukordadesse: etendus on piisaval jõuline vorm, et muuta ja avaldada mõju sellele, mis toimub väljaspool mänguvälja, mida ollakse harjunud kutsuma lavaks või teatriks.
Festivali partneri Sokos Hotel Viru ja selle mitmekülgne ajalugu tõotab NU Performance Festivalile paljulubavat kohta ideede katsetamiseks ning ruumi nendega mängimiseks. Tegemist on Eestis ja naaberriikides esmakordse juhtumiga, kus kogu festival toimub tervenisti hotellis.
    Programm on mitmekesine, hõlmates nii valmislavastusi kui ka etendusi ja muud kohaspetsiifilist tegevkunsti, mis on spetsiaalselt loodud festivali jaoks. 
Festivalil osalevad Beide Messies & Bo Wiget, Toxic Dreams/Yosi Wanunu & Michael Strohmann, Elke van Campenhout & Ong Ken Seng, Kalle & Eleonora Tikas, Alice Chauchat, Heine Rosdal Avdal  & Yukiko Shinozaki, Kaja Kann jt.

Nu Performance Festival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.
NU Performance Festival 7.-10. november Sokos Hotel Viru ruumides.

tv clip

HOSPITALITY AND ESTRANGEMENT

töötuba / workshop

Osalemine kooskõlastada / Accessible on request

photo by Martin Sookael

Festival kutsub rühma noori a.pass-i kunstnikke (advanced performance and scenography studies) nädal aega kestvassse töötuppa. Koos kuraator Ong Keng Seni ja uurija Elke Van Campenhoutiga võtavad osalejad ette teekonna, mis on seotud kultuuridevaheliste kokkusaamistega. Rahvusvahelise hotelliga taustsüsteemis esitab see grupp küsimusi külalislahkuse kui žesti kohta, mis on tugevalt kujundatud globalisatsiooni ja majandusliku võõrandumise poolt. Kes on nähtav ja kes ei ole? Kellega saame me samastuda ja kes on eraldiseisev meie maailmanägemusest? Millisel hetkel toodab ühtekokku kogunemise majandus „võõraid“, tumedaid tunnustamata tsoone, mis muudavad igasuguse vahetuse võimatuks?

The festival invites a group of emerging artists coming from a.pass (advanced performance and scenography studies) to a week-long workshop. Together with curator Ong Keng Sen and artistic researcher Elke Van Campenhout, the participants make a journey bound to questions of intercultural encounter. With the international hotel as a backdrop, the group questions the notions of hospitality as a gesture that is strongly formatted by globalization and economic estrangement. Who is visible, who is not? Who can we identify with, and who is separated from our understanding of the world? And at what point does the economy of coming together produce “aliens” -- dark zones of non-recognition that make any kind of exchange impossible?

PERFORMING HOSPITALITY

PERFORMING HOSPITALITY

Kunstiline kohtumine / artistic encounter

Osalemine kooskõlastada / Accessible on request

photo by Martin Sookael

Seoses töötoaga Külalislahkus ja võõrandumine laiendab a.pass oma kutset teistele akadeemilistele ja kunstilistele uurimisasutustele. 7, 8 ja 9 november loovad a.pass ja Eesti Kunstiakadeemia Etenduskunstide magistriprogramm üksteise järel oma võõrustamisolukorra. Igal pärastlõunal kutsub üks grupp enesega liituma ettevalmistatud diskussioonivoorus, mida võib võtta mängu, debati, partituuri või peo etendusliku vormina. Need formaadid nii õhutavad teadmistevahetust ja arusaamist, kui ka raamivad neid mängulisel viisil.

Connected to the workshop Hospitality and Estrangement, a.pass extends an invitation to other academic and artistic research institutions. On November 7, 8 and 9, a.pass and the students of the Master of Performing Arts of Estonian Academy of Arts, each in turn, create their preferred hosting situation. Every afternoon one of the groups will invite the others to join them in a prepared discussion which can take on the performative form of a game, debate, score, or party. These formats both instigate and frame an exchange of knowledge on hospitality and an understanding of it in a playful way.

TOATEENINDUS / ROOM SERVICE

Sissepääs tasuta / Free entrance

photo by Martin Sookael

Hotellid tagavad teatud määral kindlustunde privaatsusest: kaitstud lukustatud ustega, jätavad külastajad oma sotsiaalse käitumise maskid ja ‘saavad iseendaks’. Kuid mida tähendab ‘iseendaks’? Ja kui turvaline on privaatsus? Lukustades lahti hotellitubade uksi, oleme kutsunud mitmeid kunstnikke arendama performatiivseid situatsioone hotellitubades ja teistes ruumides. Toateenindus on tasuta.

Hotels somehow provide the safety of privacy: protected by a locked door, hotel costumers drop their masks of social behaviour and, ‘become themselves’. But what does ‘themselves’ mean? How safe is privacy? Unlocking hotel doors, we have invited various artists to develop performative situations for hotel rooms and other premises. A room service free of charge.

plan b / Sophia New & Daniel Belasco Rogers (GBR/DEU)

Grand Hotel

Loeng-performans / lecture performance

Restoran Merineitsi / Restaurant Merineitsi

60 min

Pilet / Ticket: 3 eur

Idee ja tesotus / Creation and Performance: Sophia New, Daniel Belasco Rogers

Tallinna etendust toetab / This presentation is supported by: British Council in Estonia

photo by plan b


plan b on maskeerimise meistrid. Nad on treenitud riietuma ja käituma. Nad kuulavad, teevad märkmeid ja lindistavad tegevusi, mis toimuvad Lukshotellis. Neil on varustus ja kogemused, nii et, olge ettevaatlikud! Nad ei usu filmidesse ega sellesse, kui teised neile ütlevad, et “inimesed tulevad ja lähevad, aga midagi ei juhtu”. Nad ei usu raamatuid ega brožüüre ega internetti: neil on nende oma silmad, kõrvad ja kujutlusvõime. Nad on näinud esimesi märke armuvatest paaridest, nende ekslevaid pilkude vahetusi.  Nad on näinud kohvreid vahetamas omanikke, seda mis on planeeritud konverentsisaalide jaoks. Nad on näinud lahket žesti hommikusöögi ajal ja öösel võõrale avatud ust. Ja viimasel ööl, festivali viimasel tunnil, peale nädalast salajast kohalolekut, avaldavad nad meile, mis on Lukshotellis juhtunud. Nii et ettevaatust!

Alates 2002 aastast on Londonis sündinud ja Berliinis paiknevad kunstnikud Sophia New ja Daniel Belasco Rogers töötanud koos nime all plan b. Nende tööd on kohaspetsiifilised ja suhte-põhised. Lisaks performansitele loovad nad ka GPS jälgedel põhinevaid animatsioone, joonistusi, kestvus-performanse, kohaliku meedia projekte, audiogiidi tuure ja videojalutuskäike. Nad viivad sageli läbi live-kunsti ja -performansi töötubasid ja käsitlevad GPS süsteemide kasutamist kunstilises tegevuses.

www.planbperformance.net

plan b are masters of disguise. They have been trained in how to dress and behave. They are listening, noting and recording the activities taking place at the Grand Hotel. They have equipment and experience, so beware! They don't believe the movies or when others report that “people come and go but nothing happens”. They don't believe the books, the brochures or the Internet: they have their own eyes, ears and imagination. They will have seen the first signs of couples falling in love, the shifty exchanged glances. They will have noted briefcases changing hands, the plans hatched in the conference room. They will have seen an act of kindness at breakfast or a door being opened to a stranger late at night. And on their last night, during the last hour of the festival, after a week of their secret residence, they reveal all that has been going on at the Grand Hotel. So watch out!

Since 2002, London-born and Berlin-based artists Sophia New and Daniel Belasco Rogers have been collaborating under the name plan b. Their work is site-specific and relationship-specific. Along with their performances they also create animations based on GPS traces, works on paper, durational performances, locative media projects, audio guides and video walks. They regularly give workshops in live art and performance and the use of GPS in artistic practice.
www.planbperformance.net

Suurejooneline avamine / Grand Opening

muusika, laulmine, lobisemine / music, singing, chatting

Fuajee, restoran Merineitsi & baar Bogart, 2. korrus / Lobby, restaurant Merineitsi & bar Bogart / 2^nd floor

koos Peeter Änilase ja Põlva Linna Puhkpilliorkestriga (EST), festivali kunstnikud ja külalised / with Peeter Änilane and the Põlva Brass Band (EST), the festival artists, and many guests

Sissepääs tasuta / Free entrance

photo by Martin Sookael

Kas saab kujutada ette paremat festivali algust kui fanfaarihelide saatel? Muidugi mitte. Nii oleme me palunud Põlva puhkpilliorkestril häälestada oma trompetid ja laskma kõlada neil esmaspäeva õhtul, et viia läbi festivaliparaad kogu hotellis. Seejärel tõstab bändi juht Peeter Änilane restoranis oma taktikepi, juhatamaks sisse erilist esmaesitlust: tema bänd kutsub kõiki üles liituma Orkestreeritud karaokega. Idee, mille laenasime saksa lavastajalt Matthias von Hartzilt, on samaaegselt nii lihtne kui vaatemänguline. Selle asemel, et laulda kaasa lindilt tulevatele lauludele, mängib puhkpilliorkester pop-rock'i ja on kõigi lauluhimuliste pealtvaatajate täies kasutuses. Kui laulmine pole just su lemmmiktegevus, võid Bogarti baaris lemmiklaulude saatel ennast liigutada. Ja kui sulle ei meeldi laulmine ja tantsimine, siis võib-olla tahad kohtuda ja vestelda festivalil osalevate kunstnikega, kes ootavad seda kohtumist innukalt. Ja kui sulle ei meeldi ei laulmine, tantsimine ega vestlemine, võid teha seda, milles publik on ikka olnud parim: kuulata, ringi vaadata ja end hästi tunda! Teretulemast festivalile!

Kuna Põlva orkestrit on mainitud esimest korda aastal 1868, võib öelda, et on Põlvas tõusude ja mõõnadega viljeletud puhkpillimuusikat 143 aastat. Praegune koosseis on noor ja mängib traditsioonilist puhkpillimuusikat, aga eksperimenteerib ka erinevate stiilidega nagu rock, punk ja industrial. Põlva Linna Puhkpilliorkestrit võib näha mängimas nii laulupeol, kui ka alternatiivsetes kohtades.

Can one think of a better beginning than to start a festival with a fanfare? Not really. Thus we have asked the Põlva Brass Band to sound their trumpets on Monday evening in the lobby and conduct the festival parade through the hotel. In the restaurant, band leader Peeter Änilane will raise his baton and give the downbeat for a particular Estonian music premiere: his band invites everyone to join an Orchestra Karaoke. The idea, which goes back to German director Matthias von Hartz, is as simple as it is spectacular. Instead of singing along to a musical tape, a full brass band will play pop rock tunes or Estonian songs and anyone can sing along. If singing is just not your thing, you can shake your bones at Bogart bar to favorite songs played by the festival artists. And if you are not into singing or dancing, you might want to talk to the festival artists who are eager to meet you. And if singing, dancing or talking is also not to your liking, you might want to do what audiences do best: to listen, watch and enjoy yourself! Welcome to the festival!

           

Since Põlva orchestra was first mentioned in 1868, one could say that brass music has been practised in Põlva during the last 143 years. The current members of the Brass Band are quite young, they play traditional brass music, experiment with differents styles such as rock, punk and industrial. Põlva City Brass Band is invited to various venues, such as traditional song festivals or alternative locations.

Anton Vidokle (RUS/USA)

New York Conversations

tekstifilm / text film

Konverentsiruum Allegro, 2. korrus / Conference hall Allegro, 2^nd floor

65 min

Pilet / Ticket: 3 eur

photo by Anton Vidokle (New York Conversations, 2010, 16mm film transfer to DV, sound, 1:05)

New York Converstations on tekstifilm. See on üles võetud Hiinalinna poodide esisel frondil, mis muudeti selleks otstarbeks improviseeritud köögiks/restoraniks. Film jäädvustas kolme päeva jooksul toimunud avalikke vestlusi kunstnike, kriitikute, kuraatorite ja vabalt vahetuva publiku vahel 2008. aastal. Vestlused, lõuna- ja õhtusöögid olid korraldatud Rirkrit Tiravanija, Nico Dockxi ja Anton Vidokle poolt vastuseks Brüsseli kunstiajakirja A Prior kutsele. Film esitleb erinevaid diskursuse tootmise strateegiaid, samas kui kokkusaamised olid korraldatud külalislahkes atmosfääris ühe laua taga. Teos saab hakkama ilma dialoogide ja dubleeringuteta, usaldades pigem tekstilõikude ja must-valgete kaadrite kujutluslikku jõudu.

Anton Vidokle sündis Moskvas ja elab praegu New Yorgis ja Berliinis. Tema töid on näidatud Veneetsia biennaalil, Lyoni biennaalil, Dakari biennaalil, Lodz’i biennaalil ja Tate Modernis, Londonis. e-flux’i asutajana on ta tootnud näiteks projekti Järgmise Dokumenta peaks kureerima kunstnik, Utoopiapeatuse plakatiprojekt. Manifesta 6 kaaskuraatorina algatas Vidokle uurimisprojekti haridustegevusest kui kunstilisest praktikast – projekt, mis katkestati. Vastuseks sellele, algatasid Vidokle ja teised osalised Berliinis sõltumatu Unitednationsplaza projekti — kaksteist kuud kestnud „näitus kui kool“, millesse oli kaasatud enam kui sada kunstnikku, kirjanikku, filosoofi ja mitmesugust publikut.

New York Conversations is a text film. Shot in a Chinatown storefront converted for this occasion into an improvised kitchen/restaurant, the film documents three days of public conversations between artists, critics, curators, and a free floating public in 2008. The talks, lunches, and dinners were organized by Rirkrit Tiravanija, Nico Dockx, and Anton Vidokle

in response to an invitation by Brussels-based art journal A Prior. The film displays different strategies of discourse production, as the meeting is hosted in the hospitable environment of commensality. The art work is done without dialogues or voice-overs, but rather trusts the imaginative power of text captions and black-and-white shots.

Anton Vidokle was born in Moscow and is currently based in New York and Berlin. His work has been exhibited in shows such as the Venice Biennale, Lyon Biennial, Dakar Biennale, Lodz Biennale, and at the Tate Modern in London. As the founder of e-flux, he has produced projects such as Next Documenta Should Be Curated By An Artist, Do it, and the Utopia Station poster project. Vidokle initiated research into education as a site for artistic practice as co-curator for Manifesta 6, which was cancelled. In response to the cancellation, Vidokle and others set up an independent project in Berlin called Unitednationsplaza — a twelve-month "exhibition-as-school" involving more than a hundred artists, writers, philosophers, and diverse audiences.

Room for Space

Room for Space

performans, installatsioon, kontsert / performance, installation, concert

Hotellituba, 9. korrus / Hotel room, 9th floor

photo by unknown

Festival külalislahkusest peaks jätma ruumi spontaanseteks võõrustamisaktideks, kuna oleme kindlad, et nii kunstnikud kui ka meie külalised saavad selle paiga vaimsusest inspireeritud. Juba praegu oleme kuulnud kõlakaid kunstnikest, kes tahavad selles ruumis filmi üles võtta. Teised on maininud midagi akustilise kontserdi kohta. Ja siis veel on teised... Ruumi jätkub avaruseks!

A festival on hospitality should keep a room open for spontaneous acts of hospitality. We are sure that both the artists and our guests will be inspired by the spirit of the place. Up to now we have already heard rumors about artists wanting to shoot a movie in this room. Others have mentioned something about an unplugged concert. And others.... There will be plenty of room for space!

Hotel Cinema

Filmid / Films

Hotellituba, 9. korrus / Hotel room / 9th Floor

photo by Martin Sookael

Hotellide spetsiifiline aura on olnud ammendamatu inspiratsiooniallikas filmidele, TV-seriaalidele, dokumentaalidele. Me oleme palunud festivalil osalevatel kunstnikel koostada oma isiklikust valikust programm, et seda esitada Hotellikinos. Võtke jalast oma kingad, heitke voodile ja vaadake mugavas atmosfääris. Käepärast on kartulikrõpsud ja jahutatud joogid.

The specific aura of hotels has been an inexhaustible source of inspiration for movies, features, TV series, and documentaries. We have asked the festival artists to compile a program of their most personal choices and present it at Hotel Cinema. Take your shoes off, lay down on the bed and watch in a cozy atmosphere. Potato crisps and chilled drinks will be at hand.

VIRU Staff (EST)

KGB muuseumi ekskursioon / KGB Museum Guided Tour

60 min

Sissepääs tasuta / Free entrance

Kohtade reserveerimine on soovitatav, kuna vaatajate arv on piiratud!

Reservation is recommended since the number of spectators is limited!

Kogunemine 5 minutit enne algust 1. korruse fuajees festivali infolaua juures.

Meeting point: 5 min before the tour at the festival information desk in the 1^st floor lobby.

photo by Martin Sookael

1972. aastal käskis Nõukogude valitsus ehitada hotelli, mis oleks küllalt luksuslik meelitamaks ligi välisturiste ja näitamaks maailmale valitseva poliitilise süsteemi ülemust. Siiski oli asju, mida maailm ei pidanud teadma: Nõukogude salateenistus kasutas 23. korrust kui peakorterit, millest kuulata pealt 60 ruumi ja spioneerida väliskülalisi. Imelik arusaamine külalislahkusest, seda kohe kindlasti.

2011. aastal avas hotell 23. korrusel KGB muuseumi, mis esitab artefakte, fotosid, pabereid ja objekte kahe maailma üheaegsest (aja)loost. Üles vuntsitud ametlik versioon, mis kiitis sotsialismi hädiseid olusid ja argielu tegelikus ühiskonnas, mis pidi hakkama saama valede ja pettustega, mis olid peidus klantspinna all. Festival ja Sokos Hotel Viru kutsuvad teid külastama paralleelmaailmu, kus veedetud tunnike muudab selle ajastu mõistetavaks ja käegakatsutavaks!

In 1972 the Soviet government gave an order to build a hotel that would be luxurious enough to attract foreign tourists and demonstrate the superiority of the ruling political system to the world. However, the world was not supposed to know that the Soviet secret service would be using the 23rd floor of the hotel as their headquarters to eavesdrop the rooms and spy on the foreign guests – quite a strange understanding of hospitality.

In 2011 the hotel opened a KGB Museum on the 23rd floor displaying artefacts, photos, documents, and objects that document the simultaneous (hi-)story of two worlds. The official version, polished to praise the benefits of socialism, and the reality of everyday life in a society that had to deal with the lies and deceits hidden under the shiny surface. The festival and Sokos Hotel Viru invite you to these parallels worlds, where the hour you spend will make this era understandable and tangible!

Silke Bake & Peter Stamer

Silke Bake on pärit Berliinist ja töötab kuraatori ning dramaturgina. Ta on teinud koostööd mitmete festivalidega, näiteks Theater der Welt Berliinis ning institutsioonidega nagu TAT Frankfurdis, Hebbel-Theater Berliinis, Tanzquartier Viinis. Ta on välja töötanud teemapõhiseid programmiseeriaid Berliini House of World Culture, Berliini Kunstiakadeemia ja Theaterformen Braunschweigi jaoks. Tihedas koostöös André Lepeckiga (kuraator) oli ta vastutav performansikunsti festivali IN TRANSIT eest Berliini House of World Cultures’is 2008. ja 2009. aastal. Viimase kahe aasta jooksul on ta olnud vabakutselise dramaturgina tegev erinevate kaasaegse performansi, tantsu ja teatri projektides koos Jana Unmüssigi, Wilhelm Groeneri ja Milli Bitterliga. 2012. aastaks valmib tal projekt John Cage’i Lauluraamatute põhjal Berliini Kunstide Akadeemias (koos Reinhild Hoffmanni, Manos Tsangarise ja deufert+plischke’ga) ja Etenduslik Platform. Affektiivsed Kehad Berliini Sophiensäle’s koos Bettina Knaupiga. NU Performance Festival on Silke teine kuraatoriprojekt Eestis peale Euroopa Liidu koostööprojekti Colina juhtimist Tallinna versiooni 2006. aastal.

Peter Stamer töötab vabakutselise lavastaja, kuraatori, dramaturgi ja esinejana alates aastast 2002, peale tegutsemist Mannheimi Rahvusteatris ja Viini Tanzquartier’is. Ta on teinud koostööd koreograaf Philipp Gehmacheri, lavastaja Claudia Bosse ja esineja Daniel Aschwandeniga, kellega koos on ta välja töötanud erinevaid etenduslikke formaate, nagu näiteks nende otseesinemine raadionäitemängus Hiina Sosinad või dokumentaalne teatri-installatsioon Raha Teed. Hetkel on tal käsil uus teatriprojekt Ainult Sinu Silmadele ning koostöös toxic dreams’iga valmib lavastus John F. Kennedy’st, mis esietendub 2012 kevadel. Oma kuraatori tegevuses on Peter huvitatud ühiskondlike keskkondade performatiivsest jõust, nagu näiteks festival Küla, vestluste ja uurimuste seeria Praktika Ilma Paberiteta või Ehast Koiduni ja Edasi (koostöös Silke Bakega). www.practice-berlin.de

Silke Bake is based in Berlin and works as curator and dramaturge. She has worked for diverse festivals (including Theater der Welt 1999 in Berlin) and institutions (including TAT Frankfurt, Hebbel-Theater Berlin, Tanzquartier Wien) and developing a topic-bound program series for the House of World Culture Berlin, the Academy of the Arts Berlin, and the Theaterformen Braunschweig. In close collaboration with André Lepecki (curator), she was responsible for the IN TRANSIT Performing Arts Festival at the House of World Cultures in 2008 and 2009. During the last two years, she has been involved as a free-lance dramaturge in various contemporary performance, dance, and theatre projects, such as with Jana Unmüssig, Wilhelm Groener and Milli Bitterli. For 2012, she is preparing a project on John Cage’s Songbooks at the Academy of the Arts Berlin (together with Reinhild Hoffmann, Manos Tsangaris and deufert+plischke) and the Performance Platform. Affective Bodies at Sophiensäle Berlin, together with Bettina Knaup. The NU Performance Festival is Silke’s second curatorial assignment in Tallinn after heading up the Tallinn version of the EU-networking project Colina in 2006.

Peter Stamer works as a free-lance director, curator, dramaturge and performer since 2002 after engagements at Nationaltheater Mannheim and Tanzquartier Vienna. He has been collaborating with choreographer Philipp Gehmacher, director Claudia Bosse, and performer Daniel Aschwanden with whom he developed diverse performative formats such as the live radio play Chinese Whispers and the documentary theatre installation The Path of Money. He is currently developing a new theatre project For Your Eyes Only, and a new piece in collaboration with toxic dreams on John F. Kennedy will premiere in spring 2012. In his curatorial practice, Peter is interested in the performative power of social environments, a.o. realized in the festival The Village, the talk and research series Practice, Sans Papiers, From Dusk Till Dawn And Further (with Silke Bake). 

toxic dreams/ Yosi Wanunu & Michael Strohmann (ISR/AUT)

Life of the Party

Õhtusöök-performans külalistega / dinner performance with guests

Restoran Merineitsi / Restaurant Merineitsi

4-5 tundi / hours

Sissepääs tasuta / Free entrance

Idee / Concept: Yosi Wanunu

Esitus / Performance: Yosi Wanunu, Michael Strohmann, õhtusöögi külalised / and the dinner guests

toxic dreams’i toetab / toxic dreams is supported by: the Department of Cultural Affairs, Vienna, and the Austrian Ministry for Education, Arts and Culture

photo by TimTom

Festivali südames on meil õnnestunud kutsuda erinevad teatritegijad looma kolme “performatiivset keset“, mis on mõeldud selleks, et võtta publikut vastu kui külalist ja anda tema kohalviibimisele performatiivne raamistik. Publik võib neis kesetes veeta terve õhtu või liikuda sealt edasi teiste sündmuste, ruumide ja etenduste juurde ning tulla nende juurest tagasi. Need keskmed püüavad käsitleda külalislahkust kui praktikat kolmel eri viisil.

Iisraeli lavastaja Yosi Wanunu ja tema Viinis paiknev trupp toxic dreams on tuntud oma keerukate, erinevaid meediaid kasutavate etenduste poolest. Spetsiaalselt festivali tarbeks loovad ja teostavad nad ühiskondliku performansi Life of the Party. Läbi biograafilise ajaliini sünnist pulmade ja matusteni keskenduvad Yosi Wanunu ja muusik ning videokunstnik Michael Strohmann ühiskondlikele situatsioonidele, kus inimesed tulevad kokku, et pühitseda, tähistada koosolemist, õnne või leina. Peovanem jagab oma mälestusi ja perekonnalugusid õhtusöögi külalistega. Seeläbi muudab ta vaatajad aktiivseteks osalejateks, kes võtavad osa privaatsetest vestlustest, tantsudest ja isegi peomängudest.

Yosi Wanunu sündis ja kasvas üles Akkos, Iisraelis. Yosi õpppis kunstiajalugu, filmi ja teatrit Iisraelis ja USAs. Ta on laialdaselt reisinud, õppides spetsiifilisi teatri- ja filmitehnikaid ja stiile. Peale kaheksat aastat tööd lavastaja ja lavakujundajana New Yorgis (Ontological Hysteric Theatre, Here, BCBC jt.), kolis ta 1997. aastal Viini, kus ta oli üks toxic dreams'i asutajatest. Sellest ajast peale on ta lavastanud ja kujundanud selle trupiga rohkem kui 40 etendust, näiteks Titus Andronicus 1-3, Vanja 1-3, Sõjakunst, 100 % keskkonnasõbralik šõu, jt. Tema viimane etendus Kollapsonoomika esietendus Viinis oktoobri lõpus. Ta töötab koos mitmete teiste truppide ja esinejatega Euroopast.

www.toxicdreams.at

Michael Strohmann on helilooja ja meediakunstnik. Ta õppis arvutiteadusi Viini Tehnilises Ülikoolis ja elektroonilist muusikat ning elektroonilist meediat Viini Muusika ja Tarbekunstiülikoolis. Ta mängib ja komponeerib koos ansambliga Fuckhead. Michael on kujundanud heliinstallatsioone erinevatele festivalidele ja kureerinud mitmeid muusikaüritusi. Ta on trupi toxic dreams liige 1998. aastast – kui helilooja, kunstnik ja meediakunstnik.  www.sm.xdv.org

At the core of the festival, we have been able to invite different theatre makers to create three “performative hubs”, artistic distributors designed to welcome the visitor as a guest and give his or her stay a performative framing. The audience may stay with the hubs throughout the evening or proceed from there to other events, to the rooms, to other shows and performances, and come back again. These hubs tackle the practice of hospitality in three different ways.

Israeli director Yosi Wanunu and his Vienna-based group toxic dreams are well-known for their crafted mixed media performances. For this festival, they have conceived and realized a social performance that traces a biographical timeline, from birth via wedding to funeral. Yosi Wanunu and musician and video artist Michael Strohmann set out to portray social situations where people get together and celebrate, commemorate, and spend times of togetherness, happiness, or grief. A party host shares his memories and family stories with the dinner guests who are seated around a long table. Thereby, he turns the audience into active participants who engage in private talks, dances or even party games.

Yosi Wanunu was born and grew up in Akko/Israel. Yosi studied art history, film and theatre sudies in Israel and the US. He has travelled widely learning specific theatre and film techniques and styles. After eight years of working as a director and set designer in NYC (including Ontological Hysteric Theatre, Here, BCBC), he moved to Vienna in 1997, where he co-founded toxic dreams. Since then he has directed and designed more than 40 shows with the group. His recent show Collapsonomics premiered at the end of October in Vienna. www.toxicdreams.at

Michael Strohmann is a composer and media artist. He studied computer science at the Technical University in Vienna as well as computer music and electronic media at the University of Music and Applied Arts in Vienna. He plays with and composes for the band Fuckhead. Michael has designed sound installations for various festivals and been the curator of several music series. He has been a member of toxic dreams since 1998 – as composer, musician and media artist.

www.sm.xdv.org

PME-ART (CAN)

The DJ Who Gave Too Much Information

Hospitality 5

performans / performance

Fuajee, 2. korrus / Lobby, 2^nd floor

4-5 tundi / hours

Sissepääs tasuta / Free entrance

Autorid ja esinejad / Creation and performance: Caroline Dubois, Claudia Fancello, Jacob Wren

Tehniline lavastus / Technical direction: Mathieu Chartrand

Produktsioon / Production: Richard Ducharme, Sylvie Lachance, Jacob Wren

Kaasproduktsioon / Co-production: PME-ART, FFT (Düsseldorf), Studio 303 (Montréal) Residentuur / Residency: Noorderzon (Groningen)

Tänud / Thanks to: Conseil des arts et des lettres du Québec, Conseil des arts de Montréal, Conseil des arts du Canada, Kunststiftung NRW, Germany

photo by David Jacques

Festivali südames on meil õnnestunud kutsuda erinevad teatritegijad looma kolme “performatiivset keset“, mis on mõeldud selleks, et võtta publikut vastu kui külalist ja anda tema kohalviibimisele performatiivne raamistik. Publik võib neis kesetes veeta terve õhtu või liikuda sealt edasi teiste sündmuste, ruumide ja etenduste juurde ning tulla nende juurest tagasi. Need keskmed püüavad käsitleda külalislahkust kui praktikat kolmel eri viisil.

Etenduses Hospitality 5 tervitab publikut hunnik plaate ja plaadimängija. Esinejad räägivad lugusid, mis käivad plaatide kohta, mida nad mängivad. PME-ART-i viies osa projektist Hospitality uurib, kuidas muusika imendub meie isiklikesse ja ühiskondlikesse eludesse, mõjutades jooksvalt meie arusaamist armastusest, tööst ja sellest, kuidas me arvame, et ühiskond peaks toimima.

Keskendudes kunstilisele koostööle, on PME-ART-i töö pidev maailma küsimuse alla seadmine, julguse leidmine selleks, et öelda midagi meie praeguse ebameeldiva olukorra kohta ja seda viisil, mis oleks vahetu, kuid keerukas, etendusliku olukorra uurimine.

www.pme-art.ca

Caroline Dubois on koreograaf, tantsija ja kujutav kunstnik. Ta on loonud tantsulavastusi ja töötanud ka koreograafina teatrile. Viimase kahe aasta jooksul on ta töötanud koos Lynda Gaudreau ja Antonija Livingstone’iga. Caroline on kunstnike organiseeritud kunstikeskuse Centre Clark liige. Tema töid visuaalkunsti vallast on esitatud Kanadas ja Prantsusmaal.

Claudia Fancello on looja, esitaja ja õpetaja, kes baseerub Montrealis. Ta loob ka oma töid, mida on esitatud nii Montrealis kui mujal. Ta oli Solid State Breakdance’i kaasasutaja (2000-2006) ning teinud pikaajalist koostööd Martin Belanger’iga (production Laps), Ame Henderson’iga (Public Recordings) ja Matija Ferlin’iga (Provincija). Paljud tema osaluses loodud lavastused reisivad mõjukatel festivalidel ja teatrites Kanadas ja Euroopas.

Jacob Wren on kirjanik ja ekstsentriliste performansite looja. Ta on üks PME-ART-i lavastajaid. Wren on teinud koostööd ka Nadia Rossiga (STO Union). Ta kohandas ja lavastas Wolfgang Koeppen’i 1954. aasta romaani Surm Roomas Sophiensäl’i jaoks Berliinis. Jacob oli ka koos Pieter de Buysser’iga Optimismi Antoloogia autor. Ta kirjutab regulaarselt kunstiajakirjadele ja kataloogidele. Ta viimased raamatud on Sisseharjutamata ilu, Perekonnad luuakse kopuleerimise teel ja Poliitiliselt ilmajäetute kättemaksufantaasiad.

At the core of the festival, we have been able to invite different theatre makers to create three “performative hubs”, artistic distributors designed to welcome the visitor as a guest and give his or her stay a performative framing. The audience may stay with the hubs throughout the evening or proceed from there to other events, to the rooms, to other shows and performances, and come back again. These hubs tackle the practice of hospitality in three different ways.

In Hospitality 5, a pile of records and a record player welcomes the audience. The performers tell stories that go with the records they play. The creation by PME-ART – part five of the HOSPITALITÉ-HOSPITALITY Project – explores the way music infiltrates our personal and social lives, affecting our ongoing understanding of love, work and how society should operate.

Focusing on artistic collaboration, PME-ART is an ongoing process of questioning the world, of finding the courage to say direct and complex things about the current state of affairs, and of interrogating the performance situation.

www.pme-art.ca

Caroline Dubois is a choreographer, dancer, and visual artist. She has created dance pieces for her own as well as choreographies for theatre. In the last two years, she has also collaborated with Lynda Gaudreau and Antonija Livingstone. Caroline is a member of the artist-run Centre Clark. Her own works in the field of visual art are presented in Canada and France.

Claudia Fancello is a creator, performer and teacher. She presents her own work in Montréal and abroad. She was a co-founder of Solid State Breakdance (2000-2006). She has a long standing collaboration with Martin Belanger (production Laps), Ame Henderson (Public Recordings) and Matija Ferlin (Provincija). Many of the creations she has been part of are touring influential festivals and venues in Canada and Europe.

Jacob Wren is a writer and maker of eccentric performances. He is the co-artistic director of PME-ART. Wren has also collaborated with Nadia Ross (STO Union). He adapted and staged Wolfgang Koeppen’s 1954 novel Der Tod in Rom for Sophiensäle Berlin. Jacob also co-created An Anthology of Optimism with Pieter de Buysser. He writes regularly for art magazines and catalogues. His recent books are Le Génie des autres (Unrehearsed Beauty), Families Are Formed Through Copulation and Revenge Fantasies of the Politically Dispossessed.

PME-ART (CAN)

HOSPITALITY 3: Individualism Was A Mistake

performans / performance

Banketisaal, 2. korrus / Banquet hall, 2nd floor

90 min

Pilet / Ticket: 3 eur

Idee ja esitus / Creation and performance: Caroline Dubois, Claudia Fancello, Jacob Wren

Heli / Sound: Radwan Gazhi Moumneh

Valgus / Lighting: Philippe Dupeyroux

Tehniline lavastus / Technical direction: Mathieu Chartrand

Produktsioon / Production: Richard Ducharme, Sylvie Lachance, Jacob Wren

Kaasproduktsioon / Co-production: PME-ART, Usine C (Montréal), FFT (Düsseldorf) Kaastöö / Collaboration: Harbourfront Centre (Toronto)

Residentuur / Residency: Playwrights’ Workshop (Montréal)

Tänud / Thanks to: Conseil des arts et des lettres du Québec, Conseil des arts de Montréal, Conseil des arts du Canada, Kunststiftung NRW, Germany

photo by David Jacques


Meie kultuuri rõhutatud individualismi taustal kutsub Hospitality 3 vaatajat mõtlema sellele, mida tähendab üksikisikute jaoks koos töötamine. Laud mahla ja suupistetega, teine laud heliplaatide ja muusikavarustusega. Struktuuri tähelepanuväärne avatus – iga etteaste on ebamugavalt erinev, kuid siiski lõdvalt võttes üks ja sama – võimaldab etenduslikku vabadust, mida trupp pole kunagi varem kogenud. Iga kord, kui nad etendavad Hospitality 3, arendatakse ja lihvitakse seda vabadust edasi. Tänu oma loomulikule tasakaalutusele esitab see olukord trupile väljakutse. Hospitality 3 on osa PME-ART’i kestvast Hospitality projektist, mis sai alguse 2007. aastal.

Keskendudes kunstilisele koostööle, on PME-ART-i töö pidev maailma küsimuse alla seadmine, julguse leidmine selleks, et öelda midagi meie praeguse ebameeldiva olukorra kohta ja seda viisil, mis oleks vahetu, kuid keerukas, etendusliku olukorra uurimine.

www.pme-art.ca

Caroline Dubois on koreograaf, tantsija ja kujutav kunstnik. Ta on loonud tantsulavastusi ja töötanud ka koreograafina teatrile. Viimase kahe aasta jooksul on ta töötanud koos Lynda Gaudreau ja Antonija Livingstone’iga. Caroline on kunstnike organiseeritud kunstikeskuse Centre Clark liige. Tema töid visuaalkunsti vallast on esitatud Kanadas ja Prantsusmaal.

Claudia Fancello on looja, esitaja ja õpetaja, kes baseerub Montrealis. Ta loob ka oma töid, mida on esitatud nii Montrealis kui mujal. Ta oli Solid State Breakdance’i kaasasutaja (2000-2006) ning on teinud pikaajalist koostööd Martin Belanger’iga (production Laps), Ame Henderson’iga (Public Recordings) ja Matija Ferlin’iga (Provincija). Paljud tema osaluses loodud lavastused reisivad mõjukatel festivalidel ja teatrites Kanadas ja Euroopas.

Jacob Wren on kirjanik ja ekstsentriliste performansite looja. Ta on üks PME-ART-i lavastajaid. Wren on teinud koostööd ka Nadia Rossiga (STO Union). Ta kohandas ja lavastas Wolfgang Koeppen’i 1954. aasta romaani Surm Roomas Sophiensäl’i jaoks Berliinis. Jacob oli ka koos Pieter de Buysser’iga Optimismi Antoloogia autor. Ta kirjutab regulaarselt kunstiajakirjadele ja kataloogidele. Ta viimased raamatud on Sisseharjutamata ilu, Perekonnad luuakse kopuleerimise teel ja Poliitiliselt ilmajäetute kättemaksufantaasiad.

Against the background of the over-emphasis on individualism in our culture, HOSPITALITY 3 invites the spectator to reflect on what it means for individuals to work together. A table with juice and snacks, and another cluttered with records and musical equipment. The remarkable openness of the structure – uncannily different in each show yet generally the same – allows for a performative freedom that the company has never approached before. Each and every time HOSPITALITY 3 is performed this freedom is further developed, engaged with and refined, challenging the company with its natural disequilibrium.

HOSPITALITY 3 is part of PME-ART’s ongoing HOSPITALITÉ-HOSPITALITY Project, begun in 2007.

Focusing on artistic collaboration, PME-ART is an ongoing process of questioning the world, of finding the courage to say direct and complex things about the current state of affairs, and of interrogating the performance situation.

www.pme-art.ca

Caroline Dubois is a choreographer, dancer, and visual artist. She has created dance pieces for her own as well as choreographies for theatre. In the last two years, she has also collaborated with Lynda Gaudreau and Antonija Livingstone. Caroline is a member of the artist-run Centre Clark. Her own works in the field of visual art are presented in Canada and France.

Claudia Fancello is a creator, performer and teacher. She presents her own work in Montréal and abroad. She was a co-founder of Solid State Breakdance (2000-2006). She has a long standing collaboration with Martin Belanger (production Laps), Ame Henderson (Public Recordings) and Matija Ferlin (Provincija). Many of the creations she has been part of are touring influential festivals and venues in Canada and Europe.

Jacob Wren is a writer and maker of eccentric performances. He is the co-artistic director of PME-ART. Wren has also collaborated with Nadia Ross (STO Union). He adapted and staged Wolfgang Koeppen’s 1954 novel Der Tod in Rom for Sophiensäle Berlin. Jacob also co-created An Anthology of Optimism with Pieter de Buysser. He writes regularly for art magazines and catalogues. His recent books are Le Génie des autres (Unrehearsed Beauty), Families Are Formed Through Copulation and Revenge Fantasies of the Politically Dispossessed.

Eleonora & Kalle Tikas (EST)

Pieces of Music

kontsert-performans / concert performance

Hotellituba, 9. korrus / Hotel room, 9th floor

Idee ja esitus / Creation and performance: Eleonora Tikas, Kalle Tikas

Vokaal / Vocals: Eleonora Tikas

Kitarr, suupill, elektroonika / Guitar, harmonica, electronic devices: Kalle Tikas

photo by E.K. Tikas

Kontsert-performansis Pieces on Music jagavad publikuga oma muusikat esinejad ja muusikud Eleonora Tikas ja Kalle Tikas. See, mis esmalt tundub nii lihtsana, on tegelikult keerukam protseduur. Kuidas jagada teistega muusikat, kui muusika on füüsiliselt haaramatu, sel pole kombatavat vormi? Kuidas saaks muusikast tõeline kingitus? Seega töötavad Eleonora ja Kalle selle kallal “kuidas materialiseerida muusikat ja jagada seda oma külastajatega nagu kingitust“. Nad võtavad osadeks taasesitusseadmed, teevad muusikat nende ülejääkidega ja lindistavad vahetult kassettidele oma miksi lauludest, häältest ja muusikast. Mäng esemete ja muusika vahel, muusikamasinate ja masinate muusika vahel. Muusikaline kingitus.

Eleonora Tikas on häälekunstnik, kes arendab oma sooloprojekte ja osaleb koostöödes nii performansite, installatsioonide kui avangard-jazz muusika kontekstis. Ta jagab oma huvi improvisatsiooni vastu Kalle Tikasega, mis on viinud lähedase ja intensiivse koostööni.

Kalle Tikas on muusik, kes komponeerib performansi ja teatri kontekstis, näiteks trupile ZUGA ühendatud tantsijad ning bändidele nagu Estonian Guitar Octet (EGO), Estonian Bad Dream Big Band või Beggars Farm. Tema muusikat on avaldatud erinevatel helikandjatel, nagu näiteks Beggars Farmi Klob (2009) või EGO Hostages Incidents (2010).

In Pieces of Music, Estonian performers and musicians Eleonora and Kalle Tikas share their music with their audience. What sounds very simple at first is in fact a more complex procedure. How do you share music with others since music is physically not graspable, has no tangible shape? How to make music into a real gift? Thus Eleonora and Kalle work on “how to materialize music and give it to their guests like presents”. They take apart playback devices, make music with the leftovers, and instantaneously tape their mix of songs, voices, and music on compact cassettes. An interplay of objects and music, of machines for music and the music of machines -- a gift of music.

Eleonora Tikas is an Estonian vocal artist who develops solo projects and participates in collaborative works in the context of performances, installations and avant-garde jazz music. She shares her interest in improvisation with Kalle Tikas which has led to a close and intense collaboration.

Kalle Tikas is an Estonian musician who composes works for theatre and performance like the united dancers of ZUGA, as well as for bands like the Estonian Guitar Octet (EGO), Estonian Bad Dream Big Band and Beggars Farm. His work is released on many records, including Beggars Farm’s Klob (2009) or EGO’s Hostages Incidents (2010).

Kaja Kann (EST)

LIFT

performans / performance

Lift / Elevator

Idee ja teostus / Creation and Performance: Kaja Kann

photo by Kaja Kann


Liftis, väikses, kokkusurutud ruumis, peavad võõrad teineteisega aega vältimatu ajavahemiku jooksul, mis neil kulub oma ruumideni jõudmiseks. Liftikambris on võõrandumine ja lähedus omavahel vältimatult seotud, mille tulemuseks on ebamugav vaikus ja teadlik teineteise ignoreerimine. Eesti kunstnik Kaja Kann on festivali ajal LIFTis ja otsib hetke, kus võõrastest võivad saada sõbrad, kus ühiskondlike reservatsioonide barjäär muutub naeratuseks.

Koreograaf ja esineja Kaja Kann on mitmete truppide liige, nagu näiteks ZUGA ühendatud tansijad. Mitu aastat oli ta Kanuti Gildi SAALi loomenõukogu liige, aastatel 2001– 2010 oli ta noorte tsirkusetrupi OMAtsirkus kunstiline juht. Koos Juha Valkeapääga on ta asutanud bändi Lokaalis täna: Kann/Valkeapää. Hiljuti tegi ta koostööd Mart Kangroga viimase uues etenduses Talk To Me.

www.zuga.ee

In an elevator, a tiny, cramped space, strangers have to inevitably share time in order to be brought to their respective rooms. Strangeness and intimacy are unavoidably interconnected, resulting in an uneasy silence and conscious ignorance. Estonian artist Kaja Kann who is staying in such a LIFT for the duration of the festival searches for the moment when strangers can become friends, when the barrier of social reservation turns into a smile.

The choreographer and performer Kaja Kann is member of several performance collectives like the united dancers of ZUGA. For many years she was part of the creative board of the Kanuti Gildi SAAL; from 2001 to 2010 she was the artistic head of the youth circus company OMAtsirkus. Together with Juha Valkeapää she has founded the band At Lokaal tonight Kann/Valkeapää. Recently she collaborated with Mart Kangro in his new performance Talk to Me.

www.zuga.ee

Juan Dominguez (ESP/DEU)

Room 950

Performatiivne installatsioon / performative situation

Hotellituba, 9. korrus / Hotel room, 9th floor

Autor / Creation: Juan Dominguez

photo by Martin Sookael

Tuba 950, hispaania esineja ja lavastaja Juan Dominguez’e projekt mängib representatsiooni mõistega. Etteaste ainsale vaatajale muudab pealtvaataja näitlejaks ja paneb ta mängima omaenese ootusi. Mis on suletud ukse taga? Kas keegi on voodi all? Ja eelkõige, kes on see isik, kes peeglist vastu vaatab?

Juan Dominguez, on esineja, koreograaf, lavastaja ja kuraator. Ta elab ja töötab Berliinis ja Madriidis. Aastast 1987 töötab ta esineja ja kunstilise assistendina Euroopa erinevate koreograafide ja truppidega. Alates aastast 1992 on ta töötanud oma isikliku loomingu kallal, mille eeldusteks on küsimused teatrist kui meediumist ja tantsu parameetritest, ajast ja ruumist. Uurides suhteid erinevate koodide vahel, seisavad tema tööd täieliku piiride kadumise eest fiktsiooni ja tegelikkuse vahel.

Room 950, a project by Spanish performer and director Juan Dominguez, plays with the notion of representation. The performance turns the spectator into an actor, making him perform own expectation. What’s behind the closet door? Is someone under the bed? And foremost who is the person in the mirror?

Juan Dominguez, born in Valladolid in 1964, is a performer, choreographer, stage director and curator. He lives and works in Berlin and Madrid. Since 1987 he has worked as a performer and artistic assistant with various choreographers and companies in Europe. Since 1992 he has been developing his own work, based on questions related to theatre as a medium and the parameters of dance -- time and space. Exploring the relationship between the different codes, his work advocates the complete dissolution of the separation of fiction and reality. Currently he is focusing on the question of how to radicalize the necessity of creation and the repercussions of choreographic work.

Elke Van Campenhout (BEL) & Ong Keng Sen (SGP)

GIFT SHOW

Vestlus-etendus / talk show

Baar Bogart, 2. korrus / Bar Bogart, 2^nd floor

4-5 tundi / hours

Sissepääs tasuta / Free Entrance

Idee, modeerijad, võõrustajad / Concept, Moderation and Hosting: Elke van Campenhout, Ong Keng Sen

Koos rahvusvaheliste ja kohalike külalistega / With local and international guests

Tallinna etendust toetavad Flaami ja Eesti Kultuuriministeeriumid.

This presentation is supported by Estonian Ministry of Culture and Flemish Ministry of Culture.

photo by Ong Keng Sen


Festivali südames on meil õnnestunud kutsuda erinevad teatritegijad looma kolme “performatiivset keset“, mis on mõeldud selleks, et võtta publikut vastu kui külalist ja anda tema kohalviibimisele performatiivne raamistik. Publik võib neis kesetes veeta terve õhtu või liikuda sealt edasi teiste sündmuste, ruumide ja etenduste juurde ning tulla nende juuurest tagasi. Need keskmed püüavad käsitleda külalislahkust kui praktikat kolmel eri viisil.

Festivali viimasel päeval avavad Singapuri kunstnik Ong Keng Sen ja Belgia dramaturg Elke Van Campenhout Bogarti baari vägagi eriliseks vestlussaateks. Viie tunni jooksul toob GIFT SHOW kokku rühma festivalil osalenud ja kohalikke kunstnikke ja mõtlejaid, et luua külalislahke ja vaba ruum mõtlemiseks, vestlusteks ja meelelahutuseks. Põhinedes külalislahkuse lihtsamaile põhimõttele, vahetavad külalised ja võõrustajad kinke ja mõtteid, sisenedes vestluste karusselli. Selleks õhtuks on baar muudetud kohtumispaigaks võõrastele, kes tutvuvad üksteise ja publikuga oma festivalikogemuste, hotelli-, linna-, kunstielu- maailmamajanduse kogemuste või mille iganes muu baasil, mis meid ühendab. Kuid mis on see miski, mida teineteisele anda? Millal muutub kingitus mürgitatuks või sellest lihtsalt ei saada aru? Ja mis siis edasi teha?

Elke Van Campenhout on uurija ja kirjanik. Ta on töötanud kriitikuna flaami ajalehele ja raadiojaamale, oli etenduskunstide-ajakirja Etcetera toimetaja ja on dramaturgina töötanud koos workspace nadine’iga ja Brüsseli Kunstenfestivaldesarts’iga. Ta on parasjagu uurimisprogrammi a.pass üks arendajatest ja koordinaatoritest.

www.alphavillle.be

Ong Keng Sen on teatritrupi Theatre Works juht ja lavastaja. Omaenese teatritöö kõrvalt on ta algatanud üle-Aasialise loomelabori The Flying Circus Project, mis on pika-ajaline uurimis- ja arendusprogramm. See uurib Aasia kunsti 21. sajandil ja keskendub nii traditsioonilise kui kaasaegse kunstiga tegelevate individuaalsete kunstnike loomestrateegiatele. Ta oli üks festivali IN TRANSIT 2002 ja 2003 kuraatoreid, mida korraldas House of World Cultures in Berlin.

www.theatreworks.org.sg

At the core of the festival, we have been able to invite different theatre makers to create three “performative hubs”, artistic distributors designed to welcome the visitor as a guest and give his or her stay a performative framing. The audience may stay with the hubs throughout the evening or proceed from there to other events, to the rooms, to other shows and performances, and come back again. These hubs tackle the practice of hospitality in three different ways.

On the last day of the festival Singaporean artist Ong Keng Sen and Belgian dramaturge Elke Van Campenhout open the Bar Bogart for a very particular talk show. In the course of five hours, the GIFT SHOW brings together festival artists and a group of local artists and thinkers to create a hospitable and relaxed space for reflection, talk, and entertainment. Based on the most basic principle of hospitality, guests and hosts exchange gifts and talk, entering into a merry-go-round of conversation settings. For this evening, the bar is turned into a meeting space for strangers, picking up on their experiences of the festival, the hotel, the city, the artistic life, the world economy, and anything else that binds us together. But what is it that we have to give to the other? When does a gift become poisoned or simply misunderstood? And where do we go from there?

Elke Van Campenhout is an artistic researcher and writer. She worked as a critic for a Flemish newspaper and radio station, was the editor of the performance magazine Etcetera and collaborated as a dramaturge with workspace nadine and the Kunstenfestivaldesarts in Brussels. She is currently one of the developers and artistic coordinators of the a.pass research program. www.alphavillle.be

Ong Keng Sen is the head and director of the theatre group Theatre Works. Beside his own artistic theatre work, he has started the pan-Asian creative laboratory, The Flying Circus Project, which is a long-term research and development program. It explores Asian art in the 21st century and focuses on the creative strategies used by individual artists from all genres, from traditional to contemporary art. He was the co-curator of the annual IN TRANSIT festivals in 2002 and 2003, which are organized by the House of World Cultures in Berlin. www.theatreworks.org.sg