Nu Performance Festival new web: www.saal.ee/nuperformancefestival: CHICKS ON SPEED (Sydney/Barcelona/Köln/Pariis/London/New York/Viin) "CYBERFORMANCE"

Laupäev 22. november / Saturday November 22 21:00

Chicks on Speed on valdkondadevahelised kultuuritöötajad...

Kirjanik Douglas Couplandi kirjelduse kohaselt elavad „Tibud hoos” Koonsi-järgses maailmas, mida kureerib 21. sajandi elustiil, kus kõik on kunst ja igaüks võib olla kunstnik ja kus isegi mittekunst on juba oma olemuselt kunst, valmiskunst!

Artstravaganza on Chicks on Speedi uutmoodi vaade kaasaja võimsale analoog- ja digitaalmaailmade kokkupõrkele. Nende laulud lauldakse aktivismi ja meedia-popi-kunsti ristumiskohas, kus digitaalmaailma kaasatakse kõik käsitsitehtu, tahumatu ja spontaanne, mis siis seguneb programmeeritud, mitmekihilise ja mõjusa andmemaailmaga, kus põhjalikult välja töötatud loosungid juhivad neid lainetades ja valgussähvatuste saatel läbi omaloodud utoopia-aegruumi.

Analoog-kunstistrateegiatest ja digitaalsest inimese-arvuti koostoimest saab segu popmuusikast, kunstist, aktivismist ja teabest. Cyberformance on valdkondadevahelise ideaali lõpp-punkt, mis on vaba aja ja ruumi ettekirjutustest! Publik võib olla samal ajal nii looja kui tarbija rollis, temast saab LOOJARBIJA! Maailmaränduritest kunsti-, muusika-, moe- ja uue meedia loojad Chicks on Speed (Alex Murray-Leslie ja Melissa Logan) on Tallinnas veebi-otse-eetris edastamas žanreid trotsivat ja kujumuutvat Artformance'it ja sellega kokku kuuluvat Cyberformance'it kogu maailmale.

Digi- ja tehnoloogiamaailmal on nii häid kui ka halbu, nii edasi- kui ka tagasiviivaid omadusi. Olukord on selline, et inimesed veedavad niivõrd palju aega oma seadmete seltsis, et nendest on saamas meie kehapikendused. Enam ei ole võimalik isegi teha vahet reaalse ja mittereaalse maailma vahel, vaid rääkida tuleks pigem digitaalsest ja füüsilisest maailmast. Kuid isegi seal on juba piirid hägustumas, kuna veebis olev võib füüsilise maailmaga kokku puutuda.

Tundub, et hirm selle ees, et sind ei vaadata, on suurem kui hirm, et sind äkki ei vaadata.

Ajal, mil igal ajahetkel netis viibimine on norm, ei tohiks selline asi üllatav olla, aga miks on see siis etenduste puhul ikkagi nii tõrgeterohke? Ning kas live-esitus interneti vahendusel üldse toimib, arvestades viivitusi, ajavööndite vahesid, etenduste erinevaid energia- ja kiirustasemeid? Me arendame oma performance'i-alaseid oskusi pidevalt! Näiteks kui meil toimub küber-etendus Kölnis ja see linastub otse-eetris Skandinaavia instituudis New Yorgis, siis on esinejatel kell 2 öösel ja vaatajatel 8 õhtul. Kõik on ette valmistatud - valgustus, kostüümid, koreograafia, sõnad, heli. Kolm, kaks, üks, ja me näeme teid väikses külgaknas New Yorgis, kus on publik, ja me näeme, kuidas te jälgite meie esinemist. Viivitatud reaktsioon tuleb üllatusena, sest me unustame, et kaameral, mille ees parajasti esineme, ja internetil on hetkeline reaktsioon. Edasi esinedes tuleb meeles pidada, et publik New Yorgis võib aeg-ajalt näha tardunud või tõrkuvat ekraani või on näiteks heli paigast ära. Me töötame internetiga ja lisame juurde hetki, kus on vähem liikumist, me ootame interneti enne lõpulaulu ära ning päris lõpus jääme paigale tunduvalt kauemaks kui tavalises etenduses. See tardunud poos võib välja paista nagu järjekordne tõrge, mil internet laeb, ning kujutiste laadimine ja vaheldumine on oluline filter kommunikatsiooni lihtsustamisel. Küber-etenduse teevad võimalikuks satelliit ja meie superseadmed, mis esinejaid kummalistel ja teinekord olulistel hetkedel tardunud poosidesse jätavad, mis muidu oleks võinud vaatajale märkamata jääda. Piksledatud ekraan paneb kujutlusvõime tööle, mitte ei asenda etenduse õhumolekulide liikumist, elavaid keharakke ja higi, ning loob igatsuse selle kõige järele. (Melissa Logan)

Mitzee elab puu otsas onnis Redwoodi metsas Californias, kuhu ta eraldus pärast kiiret ja võimsat karjääri Silicon Valley’s. Hetkel õpib ta kõrgema taseme transstsendentaal-meditatsiooni ja on internetivabaduse ja -privaatsuse aktivist. Ta esineb meie küber-etendusel.

Alex Murray-Lesley (sünd. Bowralis Austraalias) on reaalaja kunstikoosluse Chicks on Speed kaasasutaja ja direktor ning kunstnik-uurija, kes töötab popmuusika ja moeakustika (seljaskantav muusikainstrumendi-disain) valdkonnas. Alex on doktorikandidaat Sydney tehnikaülikooli loovstuudios (Creativity and Cognition Studios); tema töid on esitletud üle maailma suurimatel biennaalidel ja kultuuriüritustel, nagu: MoMA, Whitney biennaal (New York), Austraalia moodsa kunsti muuseum, ArtSpace Sydney, Austraalia paviljoni vernissaaž, 55. Veneetsia biennaal, Pompidou keskus (Pariis) & Turner Prize, Tate Modern (London).

Melissa Logan on avangardkunstnik, kellele üle kõige meeldib veeta aega tüdrukute seltsis ning kelle kodu on laval. Ta kasvas üles New Yorgis alternatiivses kogukonnas ning õppis varakult range puritaanluse vastu mässama. Seetõttu võiski tema teekond jõuda etendusgrupini „Paljad esinejad”, kus ta väga aktiivselt kaasa tegi ning mille esimene etteaste toimus Malmös Rootsis. Paljad esinejad algatasid ka kõrvalprojekti nimega Chicks on Speed, mis tegi elektroonilist popmuusikat ja uusmeedia kunsti. Kunstnike koostöö on selle lahutamatu osa, nagu ka väike ülemeelikus.

Jérémie Zimmermann (sünd. 1978) on prantsuse arvutiteaduse insener, Pariisis asuva kodanikuõigusi propageeriva ja nende põhivabadusi kaitsva online-grupi La Quadrature du Net kaasasutaja. 2012. aastal määrati talle auhind EFF Pioneer Award (elektroonilise piiri fondi esmaavastaja auhind). Koos Julien Assange’iga osales ta dokumentaalseriaali The World Tomorrow (homne maailm) 8. ja 9. osas. Lisaks oli ta Julien Assange’i 2012. aastal ilmunud raamatu Cypherpunks: Freedom and the Future of the Internet (Cypherpunks: Interneti vabadus ja tulevik) kaasautor koos Jacob Appelbaumi ja Andy Müller-Maguhniga.

Tobaron Waxman on kunstnik, intellektuaal, laulja ning libahunt, kes on muutumas hommikuinimeseks. Tema seiklused said alguse Torontost ning viimati elas ta Kölnis, Hongkongis, Istanbulis ja Pariisis. Tema kunstiline tegevus ei ole kindlasti toodangule orienteeritud ühesuunatee. Etendused ja õpitoad, kureerimine ja dialoog moodustavad suure osa tema tegevusest. Tobaron asutas loomemaja (queerartistresidency.tumblr.com), generatsioonidevaheline LGBT loomemaja asub Toronto saartel nudistide ranna ja geide ranna vahel, kust suviti kormoranid idasse ja läände lendavad. Tobaron on viimased 15 aastat pidevalt ringi rännanud, ta armastab elu ja muudab kogu maailma oma pereks ning tähistab seda kõikjal. Tobaron esitab oma loomingut Limburgeri tänava Happy Pasta söögikohas, suur parmesanikuu pea kohal kõlkumas.

---

Chicks on Speed are Multi-disciplinary workers in the field of culture...

Writer Douglas Coupland has described Chicks on Speed as living in a post Koonsian world with a curated 21st century lifestyle, where everything is art and everyone can be an artist and even non-art is art by default: a Readymade!

Artstravaganza is Chicks on Speed's innovative perspective on the current impressive collision between analog and digital worlds. Their songs lie at the cutting edges of activism and media-pop-art, where the digital world embraces the hand made, rough and spontaneous, interlacing the programmed, the multi-layered and delicious data scapes, where sloganeering leads them through time rippling via a stop in their self-made Utopia and the strobe light stays on.

Analogue craft strategies alongside digital human computer interaction turn into a collision between pop music, art, activism and data. Cyberformance is the culmination of the transdisciplinary ideal, free from the dictatorship of time and space! It invites audiences to become both producers and consumers, to become PROSUMERS! Globetrotting performance, art, music, fashion and new media provocateurs, Chicks on Speed (Alex Murray-Leslie and Melissa Logan) are here in Tallinn live and online with a genre-defying and shape-shifting Artformance and corresponding Cyberformance featuring the whole world.

When it comes to the digital world and technology there are sides for good and bad, progressive and regressive. It’s just the phenomena of people spending so much time on their machines that they becoming extensions of their actual bodies. You can’t even say real and unreal any more, but rather the digital world and physical world. There’s a blurring of the lines between the two, where things on the web touch the physical world.

I think the fear of not being watched is bigger than the fear of being watched

We are a society online all the time so this seems like it should be normal, but why is it still so glitchy? And the delays, that difference in time and the diverse levels of performance energy and speed, does this work with performing live together via a network? We are developing new performance skills! An internal performing radar that when we are cyberforming in Cologne and being screened to the Scandinavian Institute in New York, it is 2 am for the performers and 8 pm for the audience. The lighting has been prepared, costumes, choreography, lyrics, sound tests. Three, Two, One and we can see you on a small side window, in New York, our audience, and we are watching you watching us perform. The delayed reaction is a surprise, because one forgets that the camera that one is performing for, the insatiable internet has a instant reaction. While performing on keep in mind the possibility that the audience in new york could be enduring a frozen, glitchy screen or perhaps the sound is very delayed. we work with the internet and add moments where there is less movement, we give the internet time to catch up to the performing activity before launching into the final lyrics, the end position is held, longer then in a non cyberformance. Perhaps by holding the last part it looks as though the frame is stuck and loading and the loading and transmission of images is a useful filter easy communication. The cyberformance comes closer to the audience by way of sattlelight and our super machines that freeze the performers at strange and sometimes great moments that the naked eye would have missed. The pixelated screen triggers the imagination not replacing the movement of air and molecules, living cells of the flesh, the sweat of the performance, but a yearning for it. (Melissa Logan)

Mitzee lives in a treehouse in the Redwood Forest of California, where she retired to after a fast and furious career in Silicone Valley.She is now learning advanced transidnetal meditation technique and is an activist for freedom and privacy on the wed.She will be performing with us via cyberformance.

Alex Murray-Lesley (born Bowral, Australia) is co-founder and director of live art ensemble Chicks on Speed and practicing artist researcher, working in pop music and Fashion Acoustics (wearable musical instrument design). Alex is a PhD candidate, Creativity and Cognition Studios, University of Technology, Sydney, exhibiting and performing internationally at major biennials and cultural institutions like: MoMA, Whitney Biennial, New York, Museum of Contemporary Art, Australia, ArtSpace Sydney, Australian Pavillion vernissage, 55th Venice Biennale, Centre Pompidiou, Paris & Turner Prize, Tate Modern, London.

Melissa Logan Avant-guard artist, who’s favorite place in the world is in the girl gang and home is on the stage. She grew up in upstate new york in an alternative community and learned how to rebel against rigid Puritanism. This could be the link to a performance group she was very active in called ‘ The Naked Performers’ which had their Debut in Malmö Sweden. The Naked Performers launched a side project which make electronic pop music and new media art called Chicks on Speed, in this formation they developed a performance style that is intellectually stimulating, artistically exciting and danceable. Artist collaborations is integral, as is the tongue in cheekiness.

Jérémie Zimmermann (born in 1978) is a French computer science engineer, co-founder of the Paris-based La Quadrature du Net, a citizen advocacy group defending fundamental freedoms online. He was awarded the 2012 EFF Pioneer Award (Electronic Frontier Foundation Pioneer Award). He appeared with Julian Assange on Episode 8 and Episode 9 of The World Tomorrow. He is a contributor to Julian Assange's 2012 book Cypherpunks: Freedom and the Future of the Internet along with Jacob Appelbaum and Andy Müller-Maguhn.

Tobaron Waxman is an artist, an intellectual, a singer and a werewolf becoming a morning person. The adventures started in Toronto and the most recent cities where he has been residing are Cologne, Hong Kong, Istanbul and Paris. The artistic practice is in no way a production-driven one-way-street. Performances and workshops, curating and dialogue make and up a large part his activities. Tobaron has created the artist residency http://queerartistresidency.tumblr.com/ the Intergenerational LGBT Artist Residency, located on Toronto Island between the nudist beach and the gay beach where the cormorants fly east and west in the summer. Tobaron has been itinerant for the past 15 years, a lover of life who makes the whole world his family and everywhere rejoice in his incognito. Tobaron recites at Happy Pasta on Limburger strasse under a large round Parmagiano moon floating, above us.